//Ravikindlustus Saksamaal
Ravikindlustus Saksamaal2018-11-18T15:17:17+00:00

Ravikindlustus Saksamaal

Alates 2009. aastast kehtib kõikidele Saksamaa Liitvabariigis püsivalt elavatele isikutele ravikindlustuskohustus. Ravikindlustust on vaja ka lühiajalise Saksamaal viibimise korral, sest vastasel juhul ei väljastata viisat.

Saksamaa eripärad
riiklik ravikindlustus
Eraravikindlustus
Üliõpilased
Võõrtöötajad
Välisteadlased
Varjupaigataotlejad
Praktikandid / au pair’id
Nõuanded/lingid

Saksamaa ravikindlustussüsteemi eripärad

Saksamaa ravikindlustussüsteemi puhul on tegemist duaalsüsteemiga, mis koosneb riiklikust ravikindlustusest ja eraravikindlustusest. Kui riiklik ravikindlustus on igaühele kättesaadav, siis eraravikindlustuse saab teatavatel tingimustel.

Euroopa Majanduspiirkonna1 (EMP) kodanikud ja nende riikide kodanikud, kellega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping², võivad jääda oma koduriigi ravikindlustussüsteemi kindlustatud isikuteks. Teiste riikide kindlustusteenused võivad Saksamaal pakutavatest suuresti erineda. Seetõttu on võimalik, et tekib juurdemaksmise või lisakindlustuslepingu sõlmimise kohustus.

Riiklik ravikindlustus ja solidaarsuse põhimõte

Riikliku ravikindlustuse maksed sõltuvad sissetulekust. Aluseks võetakse kogu brutosissetulek, millest arvestatakse maha ühtne osalusmäär 14,6% (seisuga 2018). See jaotatakse võrdselt kindlustatud isiku ja tööandja vahel, st kumbki tasub 7,3%. Peale selle nõuab iga ravikindlustusasutus erineva suurusega lisamakset, mida tasub ainult töötaja. Maksete arvutamise aluseks võetava summa ülempiiri (2018. aastal 4425,00 eurot kuus) ületamise korral ei mõjuta sellest suurem sissetulek enam osamaksete suurust. Riiklik ravikindlustus pakub perekindlustuse raames tasuta ravikindlustuse võimalust lastele ja abikaasale.

Teatavatele isikute kategooriatele kehtib riikliku ravikindlustuse kohustus. Muu hulgas kuuluvad siia alla järgmised kategooriad:

  • töötajad (kelle brutosissetulek jääb alla kindla piiri, millest alates kaob kindlustuskohustus)

  • pensionärid (juhul kui on täidetud minimaalse kindlustusperioodi möödumise kohustus)

  • töötuskindlustushüvitise saajad

Riiklik ravikindlustus – nõuandeid
Riiklik ravikindlustus – nimekiri
Riiklik ravikindlustus – test
Riiklik ravikindlustus – võrdlus

Eraravikindlustusasutuste individuaalsed teenused

Igaühel ei ole võimalik saada eraravikindlustust. Eraravikindlustuse võivad saada töötajad, kelle brutosissetulek ületab piiri, millest alates kaob kindlustuskohustus (2018. aastal 4950 eurot kuus). Asjaomased isikud peavad esitama kindlustuskohustusest vabastamise avalduse. Eraravikindlustuse pakkujad nõuavad tihti, et isik elaks ettenähtud minimaalse aja jooksul püsivalt Saksamaal. Välismaalastest kindlustusvõtjad peavad esitama tõendi pikaajalise kindlustusperioodi kohta. Paljud erakindlustusfirmad pakuvad sellele kindlustusvõtjate rühmale eritariife, mis on kohandatud vastavalt isiku vajadustele ja Saksamaal viibimise ajale.

Eraravikindlustuse taotlemisel esitatakse taotlejale üksikasjalikke küsimusi tema terviseseisundi kohta (tervisekontroll). Saksamaal saadud kindlustuskaitse kaotab kehtivuse kohe, kui kindlustusvõtja pöördub tagasi kodumaale.

Eraravikindlustus on tihti järgmistel isikute kategooriatel:

  • töötajad (kelle brutosissetulek ületab piiri, millest alates kaob kindlustuskohustus)

  • ametnikud

  • füüsilisest isikust ettevõtjad ja vabakutselised

Eraravikindlustuse maksed ei sõltu sissetulekust, vaid terviseseisundist, east ja teenuse ulatusest. Kindlustusmaksed on iga kindlustusvõtja puhul individuaalsed.

Eraravikindlustuse pakkujate teenused ei ole üldjuhul riiklike õigusnormidega reguleeritud ja on riiklikest ravikindlustusteenustest märkimisväärselt ulatuslikumad. Lisaks saab teenuseid kohandada vastavalt kindlustusvõtja soovile. Kõikide ravikulude eest teeb kindlustusvõtja kõigepealt ise ettemakse. Kindlustusandja hüvitab kulud pärast arve esitamist (kulude hüvitamise põhimõte).

Lisakindlustused

Lisakindlustuste eesmärk on täita vajadused, mida ravikindlustus ei kata. Kindlustusleping sõlmitakse erakindlustusfirmaga ja see ei sõltu sissetulekust. Olulised lisakindlustused on näiteks hooldusteenuste, hambaravi või haiglaravi lisakindlustus.

Eraravikindlustus – nõuandeid
Eraravikindlustus – vahetamine
Hambaravi lisakindlustus – nõuandeid
Eraravikindlustus – test
Lisaravikindlustus – nõuandeid
Hambaravi lisakindlustus – test

Ravikindlustus Saksamaal õppivatele välisüliõpilastele

Kõik välisüliõpilased, kes alustavad eriala õpingut Saksamaa ülikoolis või kõrgkoolis, peavad omama ravikindlustust. Ilma ravikindlustuse tõendita välisüliõpilast ei immatrikuleerita.

Üliõpilaste kindlustuskohustus Saksamaal

Üliõpilase Saksamaal viibimise eesmärgist, päritoluriigist ja vanusest sõltuvalt kehtivad erinevad tingimused. Üldiselt eristatakse viit alljärgnevat isikute kategooriat:

1 EMP riikidest¹ ja nendest riikidest pärit üliõpilased, millega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping²
2 kõikidest teistest riikidest pärit üliõpilased
3 30-aastased ja vanemad üliõpilased või 14. semestri lõpetanud üliõpilased
4 õpinguteks ettevalmistavatel keelekursustel osalejad
5 välisdoktorandid ja stipendiaadid

Ravikindlustus alla 30-aastastele / vähemalt 14. semestril õppivatele ELi kodanikele

EMP riikidest¹ ja nendest riikidest pärit üliõpilased, millega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping², saavad taotleda vabastust Saksamaa kohustuslikust ravikindlustusest, kui nad esitavad tõendi nende koduriigis kehtiva ravikindlustuse kohta.

Ravikindlustus päritoluriigis Kindlustusvõimalused Saksamaal Lisatingimused
Riiklik ravikindlustus Riikliku ravikindlustusasutuse tunnustuse saamine Koduriigi väljastatud Euroopa ravikindlustuskaart
Eraravikindlustus Eraravikindlustus Koduriigi ravikindlustusasutuse kinnitus;

teenuste ja ravimite hüvitamine oma ravikindlustusasutuse kaudu

Ravikindlustuse puudumine Riiklik või eraravikindlustus Alates 30. eluaastast on võimalik kindlustust saada veel vaid erakindlustusfirmadelt

Tähelepanu! Alla 30-aastastel Saksamaa eraravikindlustusega välisüliõpilastel on immatrikuleerimiseks tihti vaja tõendit selle kohta, et nad on riiklikust ravikindlustuskohustusest vabastatud. Pärast selle tõendi esitamist ei ole riikliku ravikindlustuse saamine Saksamaal õppimise ajal enam võimalik.

Kolmandate riikide kodanikele kehtiv ravikindlustuskohustus

Kõikidest teistest riikidest pärit üliõpilased peavad sõlmima Saksamaal õppimise ajaks riikliku ravikindlustuse või eraravikindlustuse lepingu. 30-aastased ja vanemad üliõpilased või 14. semestri lõpetanud üliõpilased ei saa Saksamaal riiklikku ravikindlustust ning peavad sõlmima eraravikindlustuse lepingu. Sama kehtib isikute kohta, kes osalevad Saksamaal õpinguteks ettevalmistavatel keelekursustel.

Riikliku ravikindlustuse maksed (2018. aasta seisuga)

Kindlustus välisüliõpilastele Ravikindlustusmakse Hoolduskindlustusmakse Kindlustusmaksed kokku
Lasteta üliõpilased (alates 23. eluaastast) 66,33 eurot* 18,17 eurot** 84,50 eurot*
Kuni 23-aastased või lapsega üliõpilased 66,33 eurot* 16,55 eurot** 82,88 eurot*

*Riikliku kindlustuse maksed välisüliõpilastele on kõikides ravikindlustusasutustes samad. Sellele lisandub asjaomase ravikindlustusasutuse kehtestatud lisamakse.
**Hoolduskindlustuse maksete määr on lapsega üliõpilaste jaoks 2,55%, alates 23-aastastele lapseta üliõpilastele 2,80%.

Enne õpingute alustamist peaksid välisüliõpilased pöörduma nõustamise saamiseks pädeva üliõpilaste abistamise ühingu (Studentenwerk) või õpirände talituse (Akademisches Auslandsamt) poole.

Saksamaal töötamine – ravikindlustus võõrtöötajatele

Üldiselt kehtib reegel, et töötajal on sotsiaalkindlustus selles riigis, kus ta töötab. Ravikindlustuslepingu sõlmimine Saksamaal on vajalik isegi siis, kui Saksamaal töötatakse vaid lühiajaliselt.

Ravikindlustuskaitse ELi kodanikele

EMP riikidest¹ ja nendest riikidest pärit võõrtöötajatel, kes on sõlminud Saksamaaga sotsiaalkindlustuslepingu², peab olema Saksamaal ravikindlustus olenemata sellest, kas nad töötavad palgatöötajate või vabakutselistena. See kehtib ka juhul, kui töötaja elab teises liikmesriigis või kui tema tööandja tegutseb ettevõtjana teises liikmesriigis. Kehtib vaid kaks erandit:

1
isik töötab samaaegselt ühes liikmesriigis töötaja ja teises liikmesriigis vabakutselisena ⇢ sel juhul on võimalik mõlema riigi sotsiaalkindlustus

2
tähtajaline välislähetus (maksimaalselt 12 kuud) ⇢ päritoluriigi ravikindlustus (eeldab vormi E101)

Ravikindlustuskaitse kolmandate riikide kodanikele

Kolmandate riikide kodanikele kehtib Saksamaa ravikindlustuskohustus olenemata sellest, kui kaua nad Saksamaal viibivad, kui neil on lisaks tööloale ette näidata ka elamisluba. Kolmandate riikide kodanikud saavad seda taotleda Saksamaa välisesinduses või Saksamaal immigratsiooniametis.

Töötamine ja teadusuuringud Saksamaal – ravikindlustus võõrtöötajatele ja külalisteadlastele

Külalisteadlaste kohta kehtivad sätted

Ravikindlustus on kohustuslik ka külalisteadlastele (teadusuuringute tegijatele) ja nendega kaasasolevatele pereliikmetele. Sellepärast peavad kolmandate riikide kodanikud kindlasti juba enne oma koduriigist lahkumist uurima, millised on nende kindlustusvõimalused. Elamisluba väljastatakse ainult ravikindlustuse tõendamise korral. Ülevaade seadusesätetest:

Päritolu / viibimise liik Ravikindlustusega seotud sätted
EMP riikidest1 ja nendest riikidest pärit külalisteadlased, millega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping2 Kodumaal kehtiv ravikindlustus kehtib ka Saksamaal (Euroopa ravikindlustuskaart).
Koduriigi ravikindlustus- või sotsiaalkindlustusasutuselt on vaja saada vorm 1 või 101.
Välisteadlased, kelle elukoht on Saksamaal (pikemaajaliste viibimiste korral) Ravikindlustuskohustus Saksamaal tegevusloa saanud kindlustusandja juures.
Koduriigis kehtiva ravikindlustuse saab Saksamaal viibimise ajaks endiste tingimuste säilimisega peatada.
Töölepinguga välisteadlased Kehtib Saksamaa ravikindlustuskohustus riiklikus või eraravikindlustusasutuses.
Stipendiumi saavad välisteadlased Võimalik on ainult eraravikindlustus.

Sisserändajate ravikindlustus Saksamaal

Isikud, kes soovivad Saksamaale immigreeruda ja taotlevad sellega seoses püsivat elamisluba, peavad sõlmima ravikindlustuslepingu. Vastasel juhul ei väljastata Saksamaa viisat.

ELi kodanike teises riigis elamise õigus

Euroopa Liidu liikmesriigi kodanikel on põhimõtteliselt õigus elada ükskõik millises ELi riigis ka juhul, kui nad ei tööta seal. See teises riigis elamise õigus on siiski seotud kahe tingimusega:

1
sisserändajad peavad tõendama, et neil on olemas piisavad vahendid, et asjaomases ELi riigis toime tulla

2
nad sõlmivad oma „uues” ELi riigis ravikindlustuslepingu

Kolmandate riikide kodanike kohta kehtivad sätted

Nendest riikidest pärit sisserändajad, kellelt nõutakse Saksamaale sisenemiseks viisat, peavad juba riiki sisenemisel esitama tõendi oma ravikindlustuskaitse kohta. Olenevalt sellest, kas sisserändaja töötab või mitte, kehtivad nii riiklikule kui ka eraravikindlustusele erinevad tingimused.

Saksamaal varjupaigataotlejatele kehtivad erisätted

Eristaatuse saavad isikud, kes otsivad Saksamaalt kaitset poliitilise või muu tagakiusamise eest. Varjupaigataotlejatel ei ole üldiselt riiklikku ravikindlustuskaitset. Haigestumise korral on neil Saksamaa varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse (Asylbewerberleistungsgesetz) kohane õigus teenustele. Saksamaal viibimise staatusest ja ajast olenevalt näeb seadus ette erinevad teenuse tasemed.

Varjupaigataotlejate hüvitiste seaduse § 4 tagab järgmised õigused:

  • ägeda haigestumise korral: arstiravi, sealhulgas sidumisvahendite ja ravimitega varustamine ning muud paranemise eesmärgil osutatavad teenused

  • hooldus- ja arstiabi, sealhulgas ämmaemanda abi ning ravimid ja sidumisvahendid rasedatele ja sünnitajatele

  • profülaktilised läbivaatamised ja kaitsesüstimised

Saksamaa ravikindlustus õpilastele, praktikantidele ja au pair’idele

0
Kohustuslik kindlustus piiri

Saksamaal õppivad või töötavad vahetusõpilased, välispraktikandid ja au pair’id peavad tõendama, et neil on Saksamaal viibimise ajal kehtiv ravikindlustus ja õnnetusjuhtumikindlustus. Välispraktikantidel ja au pair’idel tekib seaduse alusel kindlustuskohustus vaid siis, kui nad teenivad rohkem kui 450 eurot kuus. Neil on siiski võimalus sõlmida eraravikindlustusleping, mis on konkreetselt kohandatud nende väliskülaliste ja -külastajate vajadustele, kes on pärit Euroopa Majanduspiirkonna riikidest1 või riikidest, millega on sõlmitud sotsiaalkindlustusleping².

Koduriigi või Saksamaa ravikindlustus?

EMP riikidest¹ pärit külastajad saavad Saksamaal ravi Euroopa ravikindlustuskaardi alusel. Kui nende koduriik on Saksamaaga sõlminud sotsiaalkindlustuslepingu², mis sisaldab sätteid ravikindlustuse kohta, on neil õigus kasutada teatavatel tingimustel Saksamaal pakutavaid teenuseid. Teenuste ulatuse määrab kindlaks asjaomane leping. Kui päritoluriik ei kuulu Euroopa Majanduspiirkonda¹ ja selle riigiga ei ole sõlmitud sotsiaalkindlustust käsitlevat lepingut², tuleb sõlmida eraravikindlustuse leping. Au pair’ide puhul kannab eraravikindlustuse ja õnnetusjuhtumikindlustuse kulud võõrustav pere.

Au pair’idele kehtivad vanusepiirangud:

  • reeglina: 18 kuni 27 eluaastat

  • viisa taotlemiseks: 18 kuni 26 eluaastat

  • kolmandatest riikidest päritolu korral: 18 kuni 24 eluaastat

  • maksimaalne kindlustusperiood: 12 kuud

Enne välismaale asumist on soovitatav käia kodu- või elukohariigis sõltumatul nõustamisel. Sõltumatut nõu saab näiteks asjaomastelt välisesindustelt ja immigratsiooniametitelt või konkreetsetelt kindlustusandjatelt.

Tähelepanu! Pakutavad hinnad ja teenused on eri pakkujatel erinevad – seetõttu tuleks hindade ja teenustega eelnevalt põhjalikult tutvuda. Peale selle kehtivad eritariifid isikutele, kes viibivad Work & Travel programmi raames lühiajaliselt Saksamaal.

Kasulikke nõuandeid Saksamaal viibivatele välismaalastele

Mida hädaolukorras teha? Eriti kui satutakse hädaolukorda, kus on vaja saada arstiabi, on tähtis teada, kelle poole pöörduda ja kuidas abi saada.

1. Tähtsad telefoninumbrid hädaolukordadeks

Alljärgnevad hädaabinumbrid on vajalikud siis, kui vajate kiirelt ja vahetult arstiabi või kui on tekkinud mõni muu hädaolukord:

112 → kiirabiarst/kiirabiauto ja/või tuletõrje (kehtib üleeuroopaliselt)
110 → politsei (Kõikidele hädaabinumbritele helistamine on tasuta.)

2. Valvearsti teenus

Arstiabi saamise võimalused väljaspool vastuvõtuaegu:

  • 116117 → Saksamaa arstide ühingu valvearsti teenus
  • kohaliku linnahaigla või ülikooli kliinikumi erakorraline vastuvõtt

3. Ravimid ja apteegid

Ravimeid väljastavad enamasti apteegid, mille võrgustik on Saksamaal väga tihe. Apteegid on tähistatud suure punase A-tähega. Viimasel ajal on levinud ka ravimite tellimine internetiapteekidest. Vahet tuleb siiski teha järgmistel ravimitel:

  • käsimüügiravimid ⇢ saadaval ilma arsti retseptita

  • retseptiravimid (näiteks antibiootikumid) ⇢ vajalik eelnev arstlik läbivaatus, arsti väljastatud retsept ja omaosaluse tasumine

Hädaolukordadeks on Saksamaal loodud valveapteekide teenus. Lähedal asuvate asjaomaste apteekide (valveapteekide) aadressid leiab kohalikust värskest ajalehest või apteekide välja pandud teabelehtedelt.

4. Nõustamine ja abi – kasulikke linke

Haridusasutused Veebiaadress
Saksamaa välisministeerium www.auswaertiges-amt.de
Saksamaa migratsiooni- ja pagulasame www.bamf.de
Liidumaade volinik www.bundes­auslaender­beauftragte.de
Liidumaade pagulasnõukogud www.fluechtlingsrat.de
Saksamaa Akadeemiline Vahetusteenistus (DAAD) www.daad.de
Saksamaa üliõpilaste abistamise ühing (DSW) www.internationale-studierende.de
Kõrgharidusasutuste rektorite konverentsi toetamise sihtasutus www.hochschul­kompass.de
Liidumaade haridusministrite alalise konverentsi sekretariaat,
välishariduse osakond
www.anabin.kmk.org
Goethe Instituut www.goethe.de
Kõrgkooliõpingute ettevalmistamise ja testiarenduse ühing,
saksa keele võõrkeelena testimise instituut
www.testdaf.de
Saksamaa haridus- ja teadusministeerium www.bmbf.de
Saksamaa sotsiaalkindlustusamet www.bundes­versicherungs­amt.de
Saksamaa poliitikaalase hariduse keskus (bpb) www.bpb.de
Saksamaa kontaktpunkt ravikindlustuse kohta välismaal (DVKA) www.dvka.de
Tervishoiuasutused Veebiaadress
Saksamaa tervishoiuministeerium (BMG) www.bundes­gesundheits­ministerium.de
Saksamaa tervisekasvatuse keskus (BZgA) www.bzga.de
Saksamaa haiguste ennetamise ja tervise edendamise ühing (BVPG) www.bvpraevention.de
Saksamaa patsientide sõltumatu nõustamise ühing (UPD) www.patienten­beratung.de/de
Saksamaa Punane Rist (DRK) www.drk.de
Saksamaa diakooniaühing www.diakonie.de
Caritas Saksamaa www.caritas.de
Saksamaa vabatahtliku heategevuse keskühing (BAGFW) www.bagfw.de
Saksamaa AIDSi abikeskus www.aidshilfe.de
Saksamaa sõltuvusprobleemidega tegelevate organisatsioonide keskühing (DHS) www.dhs.de
Saksamaa seksuaaltervise edendamise ühing www.dstig.de
Saksamaa toitumisühing www.dge.de
Tervislike linnade võrgustik www.gesunde-staedte-netzwerk.de

¹ ELi/EMP riigid: ELi liikmesriigid ja Liechtenstein, Norra, Island ning Šveits.
² Riigid, kes on sõlminud Saksamaaga sotsiaalkindlustuslepingu: Bosnia ja Hertsegoviina, Prantsusmaa ülemerepiirkonnad (Prantsuse Guajaana, Guadeloupe, Martinique, Mayotte, Réunion), Iisrael³, Horvaatia, Maroko, Makedoonia, Montenegro, Serbia, Türgi ja Tuneesia.
³ Leping kehtib ainult ravikindlustuse piires osutatava rasedusaegse abi ja sünnitusabi kohta.

MerkenMerken